Väike tüdruk tuli muusikateraapiasse, kuna lasteaias peeti teda agressiivseks ja liiga aktiivseks. Vanematel paluti pöörduda Rajaleidjasse, et laps suunata uuringutele. Uuringud midagi ei tuvastanud ning vanemad tõid tüdruku muusikateraapiasse. Esimesel seansil ei suutnud laps paigal püsida, mis oli ka loomulik - uus koht, palju erinevaid pille. Alates kolmandast seansist koostas terapeut tüdrukule pillidel harjutuste programmi, mille eesmärk oli õpetada lapsele rahulikult istumist (pillimängu ajal); oma järjekorra ootamist (mängides vaheldumisi terapeudiga), piiridest ja reeglitest kinni pidamist (mitu pilli tohib võtta, ülesande juhisest kinnipidamine) ja tähelepanu hoidmist ühel tegevusel (läbi harjutuste sooritamiste). Loomulikult oli ka preemiasüsteem. Peale 7 seanssi toimunud mõõtmisel oli selgelt näha, kuidas laps oli võimeline istuma kogu harjutuste tegemise aja (20 minutit) paigal, ootama oma järjekorda (suutes järjest mängida 2-3 vahetust) ning oli võimeline mängima ilma juhendamiseta klaveril uue lühikese loo.  

Põhikooliealisel tüdrukul oli raskusi enda väljendamisega. Ta ei teinud kaasa ei koolitundides ega rääkinud väga ka kodus vanematega. Samas oli näha, et last midagi vaevab. Kui esmalt ei julgenud tüdruk pilli väga mängida ning piirdus mõne üksiku vaikse löögiga kellafonil, siis pikema protsessi käigus tekkis usaldus terapeudiga ning tüdruk hakkas üha enam ennast avama. Selle tulemusel julges ta hakata ka rääkima oma murest ning saime hakata otsima neile lahendust. Peale 15 seanssi mängis tüdruk julgelt nii trumme kui kitarri ja kuigi tema eneseväljendus ei olnud veel nii julge kui tavapäraselt temaealistel, oli tema mure saamas lahendust ning tüdruk saanud kogemuse, et mure jagamisel, teda aidatakse. Talle oli see elus esmane selline olukord.

Teraapias käis gümnaasiumi lõpetav nooruk, kes esmalt rääkis, et tal on kõik hästi ja ta ootab põnevusega kooli lõppu. Terapeut palus kliendil panna mängima kliendi hetkel lemmik laulu. Laulu, mida koos terapeudiga kuulati, sõnumiks oli: „olen hüljatud, haavatud aga ma saan hakkama.“ Laulu koos analüüsides oli esimese seansi lõpuks kliendiga kokkulepitud eesmärkideks: hirmu vähendamine (mis saab peale kooli lõppu), kurbuse vähendamine (kuna kõik sõbrad lahkuvad oma teed). Noort valdas tegelikult suur hirm ja mure oma tuleviku ees. 

Täiskasvanud kliendil oli mure, et ta ei suuda töö juures väljendada oma arvamust sealhulgas anda oma alluvatele tagasisidet. Kui terapeut palus kliendil väljendada ühte olukorda, kus ta on oma alluvatele ülesandeid andnud, pillil, valis klient väga vaikset heli tegeva pilli ning mängis seda äärmiselt tagasihoidlikult. Kui terapeut peegeldas kliendile, kuidas ta oli mänginud, ütles klient, et jah, just nii ta ennast tunnebki – väikese hiirena. Teraapia käigus tegelesime enesehinnangu ja -usuga ning põhjustega, miks kliendil puudub julgus enda eest seista. Põhjused olid lapsepõlvesuhetes ning nende mõistmisel, läbi töötamisel ja aktsepteerimisel suutis klient hakata tööd tegema enda mina-pildi tugevdamisega. Peale 10 seanssi, palus terapeut valida kliendil ühe pilli ja mängida, kuidas ta eelmisel nädalal oli koosolekul oma alluvatele ülesandeid andnud. Klient valis tugeva kõlaga rütmipilli ja väljendas ennast julgelt ja tugevalt.

Veel ühte lugu saab lugeda siit https://www.facebook.com/muusikateraapiakeskus/posts/1254891278010457?__xts__%5B0%5D=68.ARA-SqL3u6XJwfr4ZnaKPWnzjndSXIiZfENCI3besDQM8we62WKkvf7krfqMswxXo7LR5PPj8dnydGrViTJXVHXBlqWGmOwGfWQklIgal4zDwgOMM3YCSyZpX3v6MWfg8pdmwiH1cLIfae_3NRFgf5DonVAH-kMhczQ3r-teji4Sy0M_taNdJWeejwz-f-wYKMWkpZhWEgRrqJrttZ5uooK3fpTo_awrJmB1snQOM8dYy-98QLRVkGbFgk8Xfl5TNZSWTh_g0RfJKd9gMFABetng9hu4o4MNYCHyYSGAOy40Cs5yJQo0i0g3CYbKsu1liF7zB1zk-ypF4xxgFtkX__pxYA&__tn__=K-R