Tantsu- ja liikumisteraapia põhimõtteks on, et keha ja meel on seotud, omades vastastikku mõjuvat toimet inimese tervises ja heaolus. Tantsu - ja liikumisteraapia loob läbi füüsilise eneseväljenduse ja loovuse kaudu mõistmist keha, meele ja tunnete vahel. Sellist teraapiat defineeritakse kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks.
Protsessi peamiseks vahendiks on liikumine, mis tekib kliendi ja terapeudi koostöö käigus turvalises keskkonnas. Siiski on sageli enda kogemuse sõnaline mõtestamine osa terapeutilisest seansist. Uurides ning toetades kliendi liikumisvõimalusi-ja mustreid, soodustab tantsu-ja liikumisteraapia uute mustrite ja võimaluste arengut ning nende rakendumist ellu. Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub sellest, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises. Liikumine annab võimaluse väljendada seda, mida meil on sõnadesse raske panna.
Seanss algan enamasti soojendusega, mis aitab häälestuda ja suunata tähelepanu keha aistingutele, mis aitavad välja selgitada kohtumise teema ja edasise tegevuse. Lähtudes inimesest, konkreetsest teemast ja kliendi seatud eesmärgist võib seanss sisaldada terapeudi pakutud struktureeritud liikumisi kui ka kliendi enda algatatud spontaanseid eneseväljendusi läbi liikumise. Sageli kasutatakse teraapias eneseväljendust toetavaid esemeid, näiteks kangaid, palle, samuti rütmi ja muusikat.