Muusikateraapia  noorukile

Sageli mõtleme, et miks on noortel kogu aeg kõrvaklapid peas ja kuulatakse midagi, mida vanemaealised ei nimetaks just muusikaks. Sellel on lihtne põhjus: kui laps on ema üsas, kuuleb ta seal ema südamelööke, mille tugevus on ema kõhus olles ligi 100dB, See on peaaegu sama tugev heli, kui ööklubis. Lootena väljendas see rütm meile turvalisust ja kindlat süsteeni, rütmi.

Nooruki eas, kus elu on pingeline ja keeruline, on tugeva rütmiga muusika kuulamine just see, mis annab noorele kindluse ja nn oma mulli. Oma kindluse. Inimese aju harjub lootena kindla rütmiga ning hilisemas eas kogeme seda kui turvalist, reageerimist mittevajavat raami meie ümber.

Noorukina on emotsioonid ja segadus ning sellega kaasnev ärevus kõrge. Muusikateraapias saab noor:
  • väljendada kõiki oma emotsiooni, sõltumata sellest, millised need on. Kõik on lubatud ja aktsepteeritud!
  • rääkida oma muredest turvalises keskkonnas. Sageli kaob noorukieas vanema ja noore inimese vahel kontakt. On väga oluline, et kellegagi saaks noor siiski oma sees toimuvat arutada ning saada ka tuge lahenduste otsimisel.
  • otsida lahendusi ja leida mõistmist ning aktsepteerimist. Suhted sõpradega ja vanemetega on sellel eluetapil keerulised. Mõistmine, miks keegi nii käitub, mida teine võib mõelda või tunda, on keeruline. Muusikateraapias saab erinevate meetodite kaudu läbi mängida ja seeläbi mõista paremini nii enda kui teiste tundeid, mõtteid, eesmärke jne. Muusikateraapia tulemusel paranevad sageli  nooruki suhted nii oma vanematega kui sõprade/õpetajatega. 
  • tajuda enda sees toimuvat. Sageli ei oska noor sõnastada oma hirme ja muresid. Küll aga mõistab nii temakui tema lähedased, et midagi noort inimest vaevab. Läbi muusikateraapia kogeb ja mõistab noor enda tundeid ja nende põhjuseid ning saab seeläbi leida lahendusi. 
Nooremad lapsed
Muusikateraapia aitab lastel arendada kognitiivseid võimeid, eneseväljendust, reeglitest kinnipidamist, grupiteraapias arendab laps enda kuuluvusega seotud tundeid, eneseväljendamise julgust, sotsiaalset suhtlemist ja verbaalset väljendust, kompromisside tegemise oskust, täiustada kommunikatsioonivõimeid ning arendada tolerantsust ja empaatiat.

Muusikateraapia erivajadustega lastele
Erivajadustega laste puhul on muusikateraapias eelkõige eesmärgiks lapse arendamine.
Muusikateraapia on ATH/aspergeri sündroomiga lastele sobilik teraapia, mille käigus saab lapsele õpetada rahulikku olekut, suurendada tähelepanu- ja keskendumisvõimet, õpetada piiridest ja reeglitest kinni pidamist ning oma tunnetega kontaktis olemist ja nende maandamist.  Lisaks eneseregulatsiooni võime kasvule, arendab pillimäng ka lapse kognitiivseid võimeid, areneb mälu, eneseväljendus- ja sotsiaalsed oskused. Kõik see toimub lastega üldjuhul läbi pillide mängimise kasutades spetsiaalseid harjutusi. Aga kasutatakse ka muusika kuulamist, laulmist ja ise muusika loomist.

Lastega töös on oluline osa lastega toimuvate muutuste mõõtminsel, mistõttu mõõdetakse võimekusi nii teraapiaga alustades, vahepeal kui selle lõppedes. Mõõtmiseks kasutatakse
• videoid (nägemaks erinevust programmi tulles ja väljudes)
• ajalisi mõõtmisi (nt rahusolekus püsimise ajaline muutus, pillimängule keskendumise ajaline muutus jms)
• vanemapoolne hindamine küsimustiku baasil programmi sisenedes ja väljudes
• terapeudi kirjeldused muutuste osas

Lisa võib lugeda näiteks  https://www.lastefond.ee/blogi/muusikateraapia-sobib-laia-spektriga-terviseprobleemide-ja-diagnooside-puhul-igas-vanuses-inimesele/