Milline on seos organisatsiooni psühhosotsiaalse riskianalüüsi, keskkonna ja käitumisviiside ning töötajate vaimse tervise vahel? 
Vaimse tervise valdkond ja riskijuhtimine lõimuvad psühhosotsiaalse riskihinnangu koostamisel, mille käigus tuleb olla teadlik mõlemast valdkonnast. Riskianalüüsi saab teha erineval moel – tagades nõuetele vastavuse ning tehes miinimumi või panustades ressurssi kvaliteetse riskijuhtimise rakendamiseks. Töökeskkonnaga seotud riskide kaardistamine ja hindamine on aga eriti kompleksne, kuna sisuliselt tuleb hinnata oma juhtide ning organisatsiooni poolt loodud süsteeme ja õhkkonda. Seda objektiivselt teha on tõsine väljakutse. Samas ei soovigi paljud ettevõtted seda selliselt läbi viia. Küll aga on trend aina enam töökeskkonna ja töötajate läbipõlemise seoste nägemisel ning töötajate teadlikkus tööandja vastutusest töötaja hoidmise nõuetest aina kasvab. Nii on meil ka Eestis juba juhtum, kus töötaja sai tööandjalt peale läbipõlemist kopsaka rahalise hüvitise. See kõik tekitab küsimuse - kuidas teha psühhosotsiaalset riskihinnangut nii, et see vastaks seadusandja, Tööinspektsiooni ja töötajate nõuetele, vajadustele ja ootustele, annaks ettevõttele lisandväärtust ning maandaks töötajate läbipõlemise risk? Ja loomulikult, kas rahaline kulu, mis sellele kulub toob ka kasu?

Tule Eesti Psühholoogia Aastakonverentsile 2026! https://eestikonverentsikeskus.ee/.../eesti-psuhholoogia.../