Kadri-Liis Sitsi

Kadri-Liis Sits on kliiniline psühholoog, kes Ojaveere keskuses pakub psühholoogilist nõustamist ning psühhoteraapiat noorukitele ja täiskasvanutele. Kadri-Liis on õppinud kognitiiv-käitumisteraapiat ja skeemiteraapiat, väljaõppe täieliku läbimiseni töötab superviseerimisel.

Mis on kognitiiv-käitumisteraapia?
Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) on tõenduspõhine ja struktureeritud psühhoteraapia vorm, mis keskendub mõtete, emotsioonide ja käitumise omavahelistele seostele.
Teraapia aluseks on arusaam, et viis, kuidas me olukordi tõlgendame, mõjutab otseselt meie tundeid ja käitumist.

KKT-s kaardistame korduvad mõttemustrid ja uskumused, mis hoiavad raskuseid alal, ning õpime neid teadlikult muutma. Teraapia on eesmärgipärane ja praktiline –
lisaks arutelule sisaldab see harjutusi ja kodutöid, mis aitavad uusi oskusi igapäevaelus rakendada. Teraapia eesmärk on suurendada psühholoogilist paindlikkust, toetada
tasakaalustatumat mõtlemist ning kujundada toimivamaid käitumisviise.

Kognitiiv-käitumisteraapia on näidustatud meeleoluhäirete, ärevushäirete, trauma- ja stressiga seotud häirete, sõltuvushäirete, kroonilise valu ja unehäirete ravis.

Mis on skeemiteraapia?
Skeemiteraapia on tõenduspõhine psühhoteraapia vorm, mis aitab mõista ja muuta sügavalt juurdunud mõtte-, tunde- ja käitumismustreid ehk skeeme.
Need mustrid kujunevad enamasti lapsepõlves või noorukieas ning mõjutavad seda, kuidas inimene tajub iseennast, teisi ja suhteid.

Skeemiteraapia ühendab kognitiiv-käitumisteraapia, kiindumusteooria ja kogemuslike tehnikate põhimõtteid.
Teraapias pöörame tähelepanu nii varasematele kogemustele kui ka sellele, kuidas skeemid avalduvad tänases elus – suhetes, enesehinnangus ja toimetulekus.
Teraapia eesmärk on suurendada teadlikkust oma mustritest, tugevdada terve täiskasvanu osa ning kujundada paindlikumaid ja toetavamaid toimetulekuviise.

Skeemiteraapia on näidustatud, kui:
  • korduvad sarnased raskused lähisuhetes;
  • esineb püsiv madal enesehinnang, häbitunne või enesekriitilisus;
  • emotsioonid on intensiivsed või raskesti reguleeritavad;
  • esinevad korduvad läbipõlemise, vältimise või enesekahjustamise mustrid;
  • varasem teraapiakogemus on andnud leevendust, kuid probleemid kipuvad tagasi tulema.