Muusikapala kuulates on inimeste tunded ja emotsioonid erinevad. Nt kuulates tugeva rütmiga ja kiire tempoga lugu, võib mõnel kliendil tekkida halb enesetunne, ärevus, südamekloppimine vms. Teisele kliendile on selline muusika omane ja tavapärane.
Samas ei pruugi kiiret muusikat armastav inimene olla võimeline kuulama kurba ja melanhoolset muusikat, mis teisele on jällegi omane ja meeldiv. See, milline muusika on inimesele meelepärane, millised laulud on tema lemmikud, kõneleb sellest, mis toimub inimese sees. Ei ole olemas muusikat, mis tekitaks kõigis inimestes samasuguseid tundeid või emotsioone. See pole võimalik! Sinu sees on sinu lugu ja muusika peegeldab seda, mis on inimesele hetkel iseloomulik ja teda kirjeldav.
Carl Jung: „Kui inimene on „endaks saamise“ kriisis, võib ta otsida midagi, mida ta ei tunne ja mida tundub olevat võimatu leida. Sellisel juhul töötab ainult üks võte: tuleb pöörduda otse pimeduse või segaduse poole ja vaadelda seda naiivselt, ilma eelarvamusteta ja püüda välja selgitada, mis võib olla selle saladuslik eesmärk.
Teaduslike uuringutega on tõestatud, et muusikateraapia tulemusel:
Carl Jung: „Kui inimene on „endaks saamise“ kriisis, võib ta otsida midagi, mida ta ei tunne ja mida tundub olevat võimatu leida. Sellisel juhul töötab ainult üks võte: tuleb pöörduda otse pimeduse või segaduse poole ja vaadelda seda naiivselt, ilma eelarvamusteta ja püüda välja selgitada, mis võib olla selle saladuslik eesmärk.
Teaduslike uuringutega on tõestatud, et muusikateraapia tulemusel:
- Depressioon väheneb, meeleolu paraneb
- Ärevuse tase langeb
- Kasvavad eneseteadvus ja kontrollitunne ning paraneb üldine toimetulek
- Lisaks aitab muusikateraapia lahendada emotsionaalseid ja käitumuslikke probleeme ning toetab haiguste raviprotsessi.
Muusikateraapia täiskasvanutega kasutatakse nii pillidel improviseerimist (ekspressiivne muusikateraapia) kui muusika kuulamist (retseptiivne muusikateraapia).Muusika kuulamise käigus tekib kliendil kujutlus, mis töötatakse seansil koos terapeudiga läbi. Mõnikord joonistab klient ka pildi oma kujutlusest.
Pillidel improviseerimine on tänuväärne väljendamaks vahetult ja ehedalt, mis kliendi sees toimub. Millise pilli ta valib, kuidas ta seda hoiab, millist heli ta sellega loob, milline on kliendi kehakeel ja eneseväljendus jne. Nt oskab mõni klient kasutada kannelt nii helluse väljendamiseks kui ka rock-kitarrina.
Samuti on üheks levinud meetodiks muusika loomine/laulu kirjutamine. Loomine toimub kindla teemaga seotult ning sellesse saab klient panna oma mõtted ja tunded.
Psühhodünaamilises muusikateraapias on kliendi jaoks eesmärk muutuste saavutamine. Teraapiaprotsessi käigus kogeb klient erinevaid sisemisi väljakutseid, tugevaid emotsioone ja mõistmisi, mis aitavad aktsepteerida nii ennast kui teisi ning võimaldavad saavutada kliendi poolt soovitud muutuseid. Teraapiaga alustades seab klient endale eesmärgid - on see siis ärevuse vähendamine, suurem rahulolu iseenda või paarisuhtega, parem enese kehtestamise- või suhtlemisjulgus vms. Eesmärgid lähtuvad alati konkreetsest kliendist ja tema loost ning on personaalsed. Eesmärke vajame selleks, et hoia teraapiat fookuses ning mõõta, kas ja millist mõju teraapia täiskasvanule avaldab.
Pillidel improviseerimine on tänuväärne väljendamaks vahetult ja ehedalt, mis kliendi sees toimub. Millise pilli ta valib, kuidas ta seda hoiab, millist heli ta sellega loob, milline on kliendi kehakeel ja eneseväljendus jne. Nt oskab mõni klient kasutada kannelt nii helluse väljendamiseks kui ka rock-kitarrina.
Samuti on üheks levinud meetodiks muusika loomine/laulu kirjutamine. Loomine toimub kindla teemaga seotult ning sellesse saab klient panna oma mõtted ja tunded.
Muusikateraapia avaldab kliendile ka füüsilist mõju - sellega mõjutatakse nii vererõhku, südamelöögi sagedust, stimuleeritakse ajutööd. Aga loomulikult parandab muusikateraapia meeleolu, vähendab stressi, vähendab valu, suurendab lõõgastust, vähenevad lihaspinged ja suureneb võimekus oma eluga paremini hakkama saada.
Lisa võib lugeda: https://epl.delfi.ee/forte/muusika-aitab-moista-mis-inimese-sees-toimub?id=85673245&fbclid=IwAR1dFKec90jRHCrcZ1rEd3nldOx965ia4OUC6RdskSoo1AZNbJceQU8FD5U
Muusikateraapia lapseootuse ajal ja väikelapsega
Ema hääle olulisus
Beebiootuse ajal kuuleb beebi üsas olles peamise helina ema südamelööke, mille helitugevus on ligi 100dB (peaaegu sama tugev, kui ööklubi muusika). Kuid see rütm on lootele märk turvalisusest, kindlast mustrist tema ümber. Samuti kuuleb loode ema häält. Lapse sündimisel, kuuleb laps taas seda imelist heli, ema häält, mis annab talle turvatunde. Kuid imiku eas hakkab laps kuulma ka teisi helisid: ema pahandavat häält, ema elevuses häält, ema kurba häält. See kõik tundub lapsele õige ja hea. Ja laps hakkab neid järgi tegema, sest neid hääli teeb ju tema ema. Kui lapse lalina peale ema ägestub, tõstes häält või reageerides muul emotsionaalsel viisil, arvab laps, et nii peab reageerima ning tõstab samuti häält. Ema ju tegi ka nii!
Vanema ja lapse vaheline turvaline suhe
On tehtud uuringuid, kuidas mõju väikelapsele, kui ema ei reageeri väikelapse lalinale, emotsioonidele. Sellised lapsed saavad psüühiliselt traumeeritud ning reageerivad vastavalt.
Vanema ja lapse vaheline kiindumussuhe hakkab arenema vanema jaoks juba raseduse ja imiku jaoks mõne kuu vanuses. Lapse “mina”-tunne kujuneb turvalise seotussuhte käigus oma vanematega ning sellest omakorda kujuneb lapse enesekontrolli ja tunnete regulatsiooni oskused. Kui lapse turvatunne ei ole piisav, võtab see lapselt huvi ja uudishimu (mis on arengu aluseks) ning võib põhjustada lapsele pöördumatuid häireid.
Muusikateraapias saavad vanem ja laps koos läbi laulmise, häälitsemise ja pillimängust saadava positiivse emotsiooni oma sidet tugevdada või taastada. Samuti on see osa vanema-lapse vahelisest suhtlemisest, kui sõnu veel ei ole. Selle tulemusel tugevneb side vanema ja lapse vahel, laps õpib maailma tundma ja seda usaldama. Vähem oluline ei ole ka ema jaoks sotsiaalne kuuluvus ja suhtus teiste emadega muusikateraapia grupis.
Lapse arengu osas mõjutab varajane kokkupuude muusikaga ja muusikaliste tegevustega lapse emotsionaalset arengut, eneseregulatsioonivõimet, sotsiaalseid oskusi. On ka leitud, et varajases eas muusikalisi tegevusi teinud lapsed on kooliküpsemad, omavad kiiremini lugemisoskuse ja on matemaatikas võimekamad.
Lisa saab lugeda https://heureka.postimees.ee/6540721/muusikateadlane-beebid-vajavad-ninnutamist?_ga=2.136522544.1261860031.1551025813-955891265.1515481526&fbclid=IwAR38u4TqnFfDccw4jeYs-QQ1W2zUOSkpJrrUKh_6v5pYkfJc__kPFHElJD8
https://www.canr.msu.edu/news/music_in_early_childhood_has_a_direct_link_to_reading_readiness?fbclid=IwAR3mH5_1_KvIbqAG6_n5L-Yfb2KGZNChAz3FtL5ZGYms5NVAe48d7GmF0Dc
Laste muusikateraapia
Laste muusikateraapia kaudu on võimalik arendada lapse eneseregulatsiooni oskusi, eneseväljendust- ja kindlust, tegeleda emotsioonide ja tunnetega. Eriliste laste muusikateraapia lähtub lapse erilisusest ja eesmärgist - kõne arendamine, motoorika, liikuvus, piiride aktsepteerimine vms. Iga lapse osas seatakse konkreetsed eesmärgid, mille nimel teraapiaprotsessis liigutakse.
Lastega töös on oluline osa lastega toimuvate muutuste mõõtmisel, mistõttu mõõdetakse võimekusi nii teraapiaga alustades, vahepeal kui selle lõppedes. Mõõtmiseks kasutatakse
• videoid (nägemaks erinevust programmi tulles ja väljudes)
• ajalisi mõõtmisi (nt rahusolekus püsimise ajaline muutus, pillimängule keskendumise ajaline muutus jms)
• vanemapoolne hindamine küsimustiku baasil programmi sisenedes ja väljudes
• terapeudi kirjeldused muutuste osas
Laste muusikateraapia kaudu on võimalik arendada lapse eneseregulatsiooni oskusi, eneseväljendust- ja kindlust, tegeleda emotsioonide ja tunnetega. Eriliste laste muusikateraapia lähtub lapse erilisusest ja eesmärgist - kõne arendamine, motoorika, liikuvus, piiride aktsepteerimine vms. Iga lapse osas seatakse konkreetsed eesmärgid, mille nimel teraapiaprotsessis liigutakse.
Lastega töös on oluline osa lastega toimuvate muutuste mõõtmisel, mistõttu mõõdetakse võimekusi nii teraapiaga alustades, vahepeal kui selle lõppedes. Mõõtmiseks kasutatakse
• videoid (nägemaks erinevust programmi tulles ja väljudes)
• ajalisi mõõtmisi (nt rahusolekus püsimise ajaline muutus, pillimängule keskendumise ajaline muutus jms)
• vanemapoolne hindamine küsimustiku baasil programmi sisenedes ja väljudes
Muusikateraapia noorukitega
Sageli mõtleme, et miks on noortel kogu aeg kõrvaklapid peas ja kuulatakse midagi, mida vanemaealised ei nimetaks just muusikaks. Sellel on lihtne põhjus: kui laps on ema üsas, kuuleb ta seal ema südamelööke, mille tugevus on ema kõhus olles ligi 100dB, See on peaaegu sama tugev heli, kui ööklubis. Lootena väljendas see rütm meile turvalisust ja kindlat süsteeni, rütmi.
Nooruki eas, kus elu on pingeline ja keeruline, on tugeva rütmiga muusika kuulamine just see, mis annab noorele kindluse ja nn oma mulli. Oma kindluse. Inimese aju harjub lootena kindla rütmiga ning hilisemas eas kogeme seda kui turvalist, reageerimist mittevajavat raami meie ümber.
Noorukina on emotsioonid ja segadus ning sellega kaasnev ärevus kõrge. Muusikateraapias saab noor:
- väljendada kõiki oma emotsiooni, sõltumata sellest, millised need on. Kõik on lubatud ja aktsepteeritud!
- rääkida oma muredest turvalises keskkonnas. Sageli kaob noorukieas vanema ja noore inimese vahel kontakt. On väga oluline, et kellegagi saaks noor siiski oma sees toimuvat arutada ning saada ka tuge lahenduste otsimisel.
- otsida lahendusi ja leida mõistmist ning aktsepteerimist. Suhted sõpradega ja vanemetega on sellel eluetapil keerulised. Mõistmine, miks keegi nii käitub, mida teine võib mõelda või tunda, on keeruline. Muusikateraapias saab erinevate meetodite kaudu läbi mängida ja seeläbi mõista paremini nii enda kui teiste tundeid, mõtteid, eesmärke jne. Muusikateraapia tulemusel paranevad sageli nooruki suhted nii oma vanematega kui sõprade/õpetajatega.
- tajuda enda sees toimuvat. Sageli ei oska noor sõnastada oma hirme ja muresid. Küll aga mõistab nii temakui tema lähedased, et midagi noort inimest vaevab. Läbi muusikateraapia kogeb ja mõistab noor enda tundeid ja nende põhjuseid ning saab seeläbi leida lahendusi.
Eakate muusikateraapia on muutumas üha populaarsemaks. Olenemata teie vanusest, võimetest või huvidest, on muusikal võimalus kuulajas tekitada imelisi tundeid ja mälestusi, isegi kui te pole professionaalselt koolitatud muusik. Need tunded ja emotsioonid on sageli seotud inimese varasemate kogemustega, pakkudes lohutust, rahulolu ja rõõmu. Vaid üks tuttav laul võib halva olukorra või tuju hetkega paremaks muuta.
Paljud vanemad täiskasvanud seisavad silmitsi raskete krooniliste haigustega nagu südamehaigused, vähk, diabeet, artriit ja palju muud. Vananevas elanikkonnas võivad nad samuti silmitsi seista vanusega seotud probleemide ja asjaoludega, mis mõjutavad nende füüsilist, emotsionaalset ja vaimset heaolu. Õnneks on muusikateraapia - muusikaliste võtete kasutamine kliendi terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks - osutunud tõhusaks igas vanuses ja võimetega inimestele, sealhulgas vanuritele, kes vajavad emotsionaalset turvalisust ja heaolu.
Mis on muusikateraapia eakatele? Kuidas muusikateraapia on seenioridele kasulik?
Muusikateraapia kasutab spetsiaalseid ravimeetodeid, mis võivad hõlmata loomist, liikumist, laulmist ja muusika kuulamist. Uuringud on näidanud, et muusikateraapia võib aidata seenioride tervise ja heaolu mitmetes valdkondades, sealhulgas füüsiline rehabilitatsioon ja liikumise hõlbustamine, inimeste motivatsiooni suurenemine, emotsionaalne tugi klientidele ja nende lähedastele ning loominguline väljund tunnete ja emotsioonid.
Muusikateraapia eelised ja oodatavad tulemused eakateleMis on muusikateraapia eakatele? Kuidas muusikateraapia on seenioridele kasulik?
Muusikateraapia kasutab spetsiaalseid ravimeetodeid, mis võivad hõlmata loomist, liikumist, laulmist ja muusika kuulamist. Uuringud on näidanud, et muusikateraapia võib aidata seenioride tervise ja heaolu mitmetes valdkondades, sealhulgas füüsiline rehabilitatsioon ja liikumise hõlbustamine, inimeste motivatsiooni suurenemine, emotsionaalne tugi klientidele ja nende lähedastele ning loominguline väljund tunnete ja emotsioonid.
Muusikateraapia võib aidata mõnel eakatel elanikel säilitada head füüsilist ja vaimset tervist, võimaldades neil meelde tuletada vanu mälestusi ja võidelda depressiooni. Muusikateraapia võib paremat füüsilist ja vaimset tervist edendada mitmel viisil:
- Leevendab igavust
- Motiveerib liikuma
- Meenuvad positiivsed mälestused
- Eemalduvad negatiivsed mõtlemismustrid
- Närvilisus väheneb
- Tekivad julgustavad mõtted
- Luuakse uusi sotsiaalseid suhteid
Eakatele mõeldud muusikateraapia võib olla abiks veel mitmetes küsimustes, sealhulgas:
Füüsilised oskused: Muusikateraapia võib eakate inimeste tantsu ja rütmiliste instrumentide mängimise kaudu liikumist ja liikumist inspireerida. Varba koputamise, plaksutamise ja muude tantsuliste liikumiste abil saavad seeniorid leida suurema liikumisulatuse, isegi kui nad pole täielikult liikuvad.
Kognitiivne heaolu: muusikateraapia võib aidata eakatel inimestel nii protsessi läbi viia kui ka nende mälestusi aktiivsena hoida. Kuna muusika on tihe seos mineviku sündmuste ja mälestustega, saavad kliendid rõõmu ja rahu leida vaid ühe loo kuulamisel.
Füüsilised oskused: Muusikateraapia võib eakate inimeste tantsu ja rütmiliste instrumentide mängimise kaudu liikumist ja liikumist inspireerida. Varba koputamise, plaksutamise ja muude tantsuliste liikumiste abil saavad seeniorid leida suurema liikumisulatuse, isegi kui nad pole täielikult liikuvad.
Kognitiivne heaolu: muusikateraapia võib aidata eakatel inimestel nii protsessi läbi viia kui ka nende mälestusi aktiivsena hoida. Kuna muusika on tihe seos mineviku sündmuste ja mälestustega, saavad kliendid rõõmu ja rahu leida vaid ühe loo kuulamisel.
Dementsus
Muusika kuulamise kasu dementsusega võitlevatele eakatele on samuti tõendatud erinevate uuringutega. Kognitiivsete oskuste parandamine. Dementsuse käes kannatavate klientide jaoks võib lapsepõlvest tuttav muusika olla tõhus kaasamise ja positiivsete vastuste tekitamiseks. Nad hakkavad meelde tuletama asju, mis võivad olla unustatud ja võivad ära tunda laule ning kogeda sellega seotud mälestusi.
Suhtlus. Paljud eakad kliendid proovivad ümiseda või laulda laulude järgi, mida nad mäletavad ning on rohkem suhtlemisaltid ja reageerivad, eriti küsimustele ja vestlusele.
Stressi vähendamine. Muusika on suurepärane stressi ja depressiooni leevendaja. Eakate jaoks, kes võivad kogeda suurenenud agitatsiooni ja süvenemist, võib-olla dementsuse tagajärjel olla muusika väga rahustav.
Füüsiline koordineerimine. Kui muusikat mängitakse, on raske mitte varvaste plaksutada ega koputada. Rütmilised löögid ja rahulikud meloodiad aitavad füüsilise tegevuse, näiteks kõndimise või treenimise ajal koordineerida, mis võib muuta kehalise tegevuse lihtsamaks ja nauditavamaks.
Kõneoskused: muusikateraapia võib aidata teha selgemaid otsuseid ja rääkida täpsemini, kuna see võib aidata dementsusega patsientide keele- ja kõneoskuse halvenemist aeglustada.
Sotsiaalsed oskused. Kui muusikat mängitakse rühmas võib see soodustada eakate vahel suuremat suhtlemist, mis võib leevendada üksindust, mida paljud kohati võivad tunda. Sageli räägivad nad oma nooruse muusikast või jagavad mälestusi, mida muusika esile kutsub.
Suhtlus. Paljud eakad kliendid proovivad ümiseda või laulda laulude järgi, mida nad mäletavad ning on rohkem suhtlemisaltid ja reageerivad, eriti küsimustele ja vestlusele.
Stressi vähendamine. Muusika on suurepärane stressi ja depressiooni leevendaja. Eakate jaoks, kes võivad kogeda suurenenud agitatsiooni ja süvenemist, võib-olla dementsuse tagajärjel olla muusika väga rahustav.
Füüsiline koordineerimine. Kui muusikat mängitakse, on raske mitte varvaste plaksutada ega koputada. Rütmilised löögid ja rahulikud meloodiad aitavad füüsilise tegevuse, näiteks kõndimise või treenimise ajal koordineerida, mis võib muuta kehalise tegevuse lihtsamaks ja nauditavamaks.
Kõneoskused: muusikateraapia võib aidata teha selgemaid otsuseid ja rääkida täpsemini, kuna see võib aidata dementsusega patsientide keele- ja kõneoskuse halvenemist aeglustada.
Sotsiaalsed oskused. Kui muusikat mängitakse rühmas võib see soodustada eakate vahel suuremat suhtlemist, mis võib leevendada üksindust, mida paljud kohati võivad tunda. Sageli räägivad nad oma nooruse muusikast või jagavad mälestusi, mida muusika esile kutsub.